Prahist ja tarbetust kraamist vaba kelder on oluline kogu hoone tuleohutuse jaoks, seda eriti kortermajades. Koostöös Päästeametiga kutsume sel kevadel Teeme Ära talgupäeva raames keldreid korrastama ja seadma keldrid nii, et neid saaks vajadusel kasutada võimalikus hädaolukorras ka esmase varjumiskohana.
Miks on keldrid eriti tuleohtlikud?
Päästeameti andmetel sai eelmisel aastal tuleõnnetus 20 korral alguse just hoone keldrist.
Sageli ladustatakse keldrites erinevaid
seisma jäänud põlevmaterjale, lisaks on seal palju elektrijuhtmeid ning
erinevaid seadmeid, mis võimaliku tuleõnnetuse korral kiirendavad intensiivse
tule ja suitsu levikut nii keldris kui ka sealt edasi evakuatsioonitrepikojas.
Kuna keldris regulaarset inimtegevust ei toimu, on oht, et tulekahju jääb
varajases staadiumis avastamata, seetõttu on vajalik hoida hoonete keldrid
puhtad ja hästi ligipääsetavad.
Eluhoone kelder on ka esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab võimaliku hädaolukorra puhul vajadusel varjuda. Kõige parema varjumiskindluse tagab paneelmaja maa-alune raudbetoonist kelder. Puitmajad ja keldrita ühepereelamud ei sobi varjumiseks, neist on ohu korral mõistlikum liikuda ohutusse piirkonda. Igasugune kelder on aga varjumispaigana kindlasti turvalisem kui tuba.
Selleks, et kelder saaks toimida esmase varjumispaigana, peaks see olema tehnilises mõttes korras – prahist vaba ning piisava hulga kandvate vaheseintega, mis vähendab varisemise võimalust. Ideaalis võiks keldril olla mitu väljapääsu, samuti varjumise ajaks sobivad tingimused suuremale hulgale inimestele, sõltuvalt hoone suurusest. Keldrisse saab rajada ka eluks vajalike esmaste varude hoiukoha oma maja rahvale.
Peamised murekohad keldrite korrashoiu, tuleohutuse, evakuatsiooni ning varjumispaiga seisukohast:
1. Evakuatsiooniteedele ladustatud põlevmaterjalid nagu mööbel, ehitusmaterjalid ja ehituspraht, küttepuud, autorehvid, kemikaalid (värvid, lahustid jms).
2. Evakuatsiooniteedel hoitavad ning päästemeeskonna ligipääsu raskendavad esemed (suuremad tööriistad, jalgrattad, kelgud, kärud jpm).
3. Amortiseerunud elektrisüsteemid, mis vajavad spetsialisti kontrolli.
4. Uksed, mis ei ole seestpoolt kiiresti avatavad abivahenditeta.
5. Puuduvad tuletõkkeuksed, mistõttu pole keldrid hoones eraldiseisvad tuletõkkesektsioonid.
6.
Üldpindadele ladustatud muu eluline kraam, mille tõttu ei saa
ruumi kasutada kogunemiseks võimaliku varjumisvajaduse korral.
Mida saab enne talgupäeva ära teha, plaanides talgutöid?
1. Vaata üle keldris
olemasolev ning otsusta, mis on kasulik ja mis kasutu.
2. Planeeri prahi ära
viimist. Vaata ka: kuhuviia.ee
3. Vajadusel telli konteiner.
4. Tuleohutuse tagamiseks
vaata üle elektrisüsteem ning vajadusel konsulteeri spetsialistiga.
5. Leia vajalikud töövahendid
ja -materjalid. Selleks,
et talgutegu hea hoo sisse saaks, on kortermajades plaanitavatele talgutele
abiks Bauhofi 50-eurone kinkekaart. Loe lisaks SIIT
6.
Kutsu appi talgulised.
Tasub tähelepanu pöörata, et mõnigi kelder võib olla nahkhiirtele tarvilikuks varje- või talvitamispaigaks. Eeskätt vanad maakeldrid, kuid mitte ainult. Sestap tasub keldri hooldamisel ja korrastamisel arvestada sellega, et nahkhiirtele on vajalikud varjekohad ja sissepääsuavad. Need on tühemikud kivide vahel, tuulutusavad, pilud ukse või akna ja piida vahel jne. Hea on teada, et nahkhiired suudavad pugeda läbi ca 1,5 cm laiuse pilu. Puitkonstruktsioonide hooldamisel tuleks kasutada võimalikult keskkonnasõbralikke puidutöötlusvahendeid, et vältida nahkhiirte mürgitamist.
Nahkhiirtest hoonetes ja keldrites ning soovitustest saab lähemalt lugeda Eestimaa Looduse Fondi nahkhiire eksperdi koostatud juhendist.
Soovitusi keldrite korrastamiseks:
1. Eemalda keldrist kõik, mis võib takistab ligipääsu evakuatsiooniteedele.
2. Paigalda keldri tuletõkkeuksele sulgemisseade, mis kindlustab selle, et uks sulguks iga kasutaja järel automaatselt. Sulgur tagab, et tulekahju olukorras saaks uks täita oma eesmärki – takistada tule ja suitsu levikut trepikotta.
3. Likvideeri keldrist kõik põlevmaterjalid, kasutud asjad ning puhasta sealsed ruumid nii, et need oleks puhtad ja ruumikad. Nii saab keldrit vajadusel kasutada ka varjumispaigana.
4. Kontrolli üle vaheseinad ja kandvad talad, vähendamaks varisemise võimalust.
5. Suurem osa keldritest asub pooleldi maa all, teine pool ehitisest on nn sokkel. Varjumise vajaduse korral oleks parim kasutada akendeta ruumi, aga kui keldris on siiski aken, tuleks see hädaolukorra ajal korralikult kinni teipida ja barrikadeerida nii seest kui ka väljast, et vähendada lööklainega lendavaid kilde. Selleks saab kasutada liivakotte, laudu kinni löömiseks ja ka käepäraseid vahendeid, mida keldrist leida, nt kartulikotte vm.
Korrastatud keldrid vähendavad hoonete tuleohtu ning neisse saab juba ennetavalt varuda eluks vajalikke varusid võimaliku hädaolukorra ajaks. Keldrit korrastades tasub meeles pidada, et majaelanike kriisivaru sisaldaks piisavas koguses vett, toitu, ravimeid, (sh retseptiravimid) ja esmaabitarbeid, samuti elektriühenduseta töötavaid valgus- ja sidevahendeid. Kriisivarude komplekteerimise juhise leiab veebilehelt olevalmis.ee ning samast telefonirakendusest. Samuti saab selle infoga tutvuda Päästeameti kodulehel.
Soovi korral on Päästeameti eksperdid valmis jagama omapoolseid nõuandeid konkreetse hoone keldri ohutumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning andma soovitusi ka varjumiskoha sisseseadmiseks ja hädaolukorra varude komplekteerimiseks.
Loe lähemalt:
https://www.olevalmis.ee/et/juhis/kriisiolukordadeks-valmistumine-koos-pere-ja-kogukonnaga
https://www.olevalmis.ee/et/juhis/kodused-varud-ja-abivahendid