Tänavuse talgupäeva raames innustame koostöös Tartu loodusmaja Rohelise kooli programmi, Eesti Maaülikooli Mahekeskuse ja Tallinna linna õppeaedade programmiga lasteaedasid ja koole üle terve Eestimaa looma elurikkaid õppeaedasid. Liigirikkas ja jätkusuutlikus keskkonnas on inimestel tervislikum elada, taimedel kasvada ning putukatel ja lindudel, kellel elurikkuse hoidmisel ja suurendamisel tähtis roll täita, mõnusam askeldada.
Õppeaias toimetamine pakub lastele praktiliste oskuste arendamist, käegakatsutavaid tulemusi ja avastamisrõõmu. Mõnusalt elurikkas õppeaias saab nii suur kui ka väike huviline koos loodusega kasvada, näpud mullased osaleda toidutaimede eluringis ja elurikkuse suurendamiseks mugavaid tingimusi juurde luua.
Mis on õppeaed ja mida seal teha saab?
Koolid ning lasteaiad on kohaks, kus lapsed veedavad suure osa oma ajast. Õppeaia olemasolu loob laste igapäevaellu palju lisaväärtust ning rikastab traditsioonilisi mängu- ja puhkealadega õuesid. Õppeaed aitab mitmekesistada ka elupaiku, pakkudes lisavõimalusi selgrootutele, kahepaiksetele, lindudele ja mullaelustikule.
Õppeaed on õpiruum, mis pakub ohtralt võimalusi looduse tundmaõppimiseks ja sellega koos kasvamiseks ning elurikkuse loomiseks. Õppeaias tegutsedes,
toidu- ja maitsetaimi keskkonnahoidlikult kasvatades
saab palju praktilisi oskuseid ja eluks vajalikke teadmisi.
Õppeaias saab viia läbi õuesõppe tunde ning näitlikustada ainetunde läbi erinevate seoste loomise. Samuti toetab see viljaka pinnase tekkimist ühistegemisteks ja koostöö ning ettevõtlikkuse arendamiseks.
Lisaks hariduslikele eesmärkidele täidab õppeaed ka tervist toetavat rolli ja on kohaks, mis lõõgastab, virgutab ning pakub vaheldust igapäevasele rutiinile.
Mida silmas pidada õppeaia loomisel?
Olgu tegemist maakooli või linnas asuva lasteaiaga, igal pool saab ühiselt elukeskkonda mitmekesisemaks muuta ja liikidele sobivaid elupaiku luua.
Õppeaiad on paljudes lasteaedades ja koolides juba praegu osaks igapäevasest toimetamisest. Õppeaiandust saab lõimida mitme algatusega, heaks näiteks on Rohelise kooli programm, mille ekspertide koostatud põhjalikke ja praktilisi materjale soovitame väga kasutada.
Õppeaia loomisele on hea läheneda individuaalselt ja arvesse võtta kooli või lasteaia olemasolevat ruumi, vajadusi ja huvisid. Eesmärgiks on kujundada keskkond, kus lapsed saavad elurikkust tundma õppida, praktilisi oskusi omandada ning värskes õhus liikuda.Kui koolis või lasteaias veel traditsioonilist aianurka pole, saab kasutusele võtta teistsuguseid lahendusi, näiteks katuseaia rajamine või rohenurk siseruumides.
Soovitused ja abimaterjalid
Õppeaia rajamisel ja uuendamisel on abi Rohelise kooli programmi ja Eesti Maaülikooli Mahekeskuse materjalidest, mis valmisid Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektis „Kasvades oma toiduga“:
Nii nagu ütlevad ka eksperdid kogumikus, tasub õppeaia rajamine siduda nutikalt kogu õueala tervikliku lahendusega, mis hõlmab puhke- ja mängualasid, käiguradasid ja õuesõppeklassi. Nõnda saab õpilasi kaasata ümbritseva keskkonna kujundamisse, nii et see oleks võimalikult meeldiv, esteetiliselt nauditav, mugav ja ka praktiline.
Rohkem materjale saab vaadata siit: Kasvades oma toiduga ja palju inspiratsiooni, näiteid leiab Tallinna õppeaedade programmist.
Ideid õppeaia loomiseks ja seal aastaringselt toimetamiseks:
Talgupäeva raames võiks plaani võtta need tööd, mille iseloom läheb kokku praeguse aastaajaga.
Alustuseks korraldage õppeaia teemalised mõttetalgud ja koostage ühine plaan (vt juhendist kontrollküsimusi).
Seadke koos lastega sisse aiapäevik ning täitke seda vajaliku infoga (vt ideid lk 8 kogumikust Aias sadas saia.).
Rajage peenraid ja ehitage peenrakaste (vt õppeaia loomise juhendist lk 27-36).
Külvake „Tootsi peenar“(vt õppeaia loomise juhendist lk 62).
Kasvatage taimi ja võtke plaani sügisel neilt seemnete kogumine (vt õppeaia loomise juhend lk 86).
Võimalusel eelistage Eesti pärandsorte ja siin aretatud sorte.
Looge sademevee kogumise ja kasutamise süsteem.
Tutvuge söödavate ja tarbetaimede kasvatamisega tarbeaias, peenraalal ja kasvuhoones (vt sordisoovitusi õppeaia loomise juhendist lk 88-89).
Rajage toidusalu ehk viljapuude ja marjapõõsastega aed (vt sordisoovitusi õppeaia loomise juhendist lk 88-89).
Rajage taimede esmaabipeenar, et taimedest saaks teha tõmmiseid ja leotiseid (vt õppeaia loomise juhendist lk 78-79).
Kompostige taime- ja toidujäätmeid, sest ’’musta kulla’’ ehk mulla oma aias kasvatamine toetab elurikkust (vt õppeaia loomise juhendist lk 42-51).
Kuhjake aeda oksahunnik või kompostihunnik, mis on elukohaks putukatele ja kes on omakorda toiduks lindudele.
Kasvatage seeni ja kasutage seenepakke peenardes.
Hoidke juba olemasolevat liigirikkust, jätke õppeaia või õueala muru osaliselt niitmata, nii jääb putukatele alles nende elukoht.
Rajage lilleniit, see kutsub kohale liblikad ja mesilased. Nii hoolitsete selle eest, et looduslikel tolmeldajatel oleks toidu- ja pesapaikasid. Tolmeldajatele pakuvad toitu õiterohked alad, pesakohti aga pakuvad võimalikult mitmekesise struktuuriga paigad.
Pange lindudele pesakast ja nahkhiirtele varjekast.
Looge putukatele, lindudele, loomadele suveks joogikoht.
Rajage omamaiste liikidega hekke ja kiviaedasid, kus leiavad elupaiga nii putukad kui ka samblad ja samblikud. Putukatele võib ehitada ka putukahotelli.
Piireteks kasutage kände, pakke ja puunotte.
Jätke tegemata mõned tööd, mis vähendaksid elurikkust - hoidke aed veidi metsikuna ning vältige muru liigset pügamist ja seeläbi elutu “rohelise kõrbe” tekkimist.